Belgians vs. Estonians

Belglaste ja eestlaste vahel on päris palju erinevusi, mõlemal on omad head ja omad halvad küljed, ning kuna niipaljud on mult küsinud, et mis siis teistmoodi on, siis mõtlesin selle kohta ühe eraldi postituse teha :) P.S. nüüdsest kirjutan (üritan vähemalt) ka inglise keeles, sest paljud ütlevad, et tahaks ka mu blogi lugeda, aga google translate ei tee väga head tööd.
There's a lot of differences between Belgians and Estonians, both have their pro's and cons and since so many have asked me what's so different, I decided to do a seperate blog post about it :) P.S. from now on I'll also be writing (at least trying to) in English because many people tell me that they'd also like to read my blog but google translate is not doing it's job. 

• Sõbralikkus ja avatus. Eestis kõnnid tänaval ringi, pea maas, üritad iga hinna eest silmsidet vältida. Siin ütlevad inimesed vahel isegi võõrale vastutulijale tere. Muidugi mitte igale vastutulijale keset suurt tänavat, aga näiteks kui perega jalutame kusagil ja keegi teine tuleb vastu, siis alati naeratatakse ja öeldakse tere. Kõik naeratavad siin koguaeg, kui klassis kellegagi silmsidet teen, kellega muidu võib-olla niiväga ei suhtlegi, siis kohe saan vastu naeratuse ja tihtipeale tehakse silma ka. 
• Friendly and open. In Estonia you walk around on the street with your head to the ground, trying your best to avoid any sort of eye-contact. Here people sometimes even say hi to strangers. Of course not on the busiest street ever but ie. when we're walking somewhere with the family and somebody comes toward us, we say hi.Everybody smiles here all the time, when I make eye-contact with somebody in the class, somebody that I might not even be good friends with, I always receive a smile and often also a wink. 

• Abivalmidus. Kõik on siin väga abivalmid, näiteks esimestel koolipäevadel, kui ma veel mõhkugi ei jaganud, tulid kõik kohe mu juurde ja ütlesid, et kui mul abi on vaja, siis kohe küsi ja olen alati nõus aitama. Ning kohe kui keegi näeb, et ma vist ei saa millestki aru, siis ilma abi küsimata tõlgitakse või seletatakse lahti. 
• Helpfulness. Everybody's so helpful here, for example on my first day of school, when I didn't understand the slightest, people came up to me and told me that if I need any help, then just ask. And when somebody sees that I'm probably not understanding something, then without even asking for help, somebody is willing to translate for me. 

• Pereinimesed. Pere on siin väga tähtsal kohal ja koos veedetakse palju aega ning ollakse ka väga lähedased. Algul oli mul isegi veidi imelik vaadata, kui lähedased pereliikmed on, pidev kallistamine ja põsemusitamine, aga nüüd harjun juba vaikselt ära sellega. Lapsed on siin ka suht...memmekad pole just kõige õigem sõna, aga muud praegu pähe ei tule. Eestlased on kindlasti palju iseseisvamad ja ei sõltu oma vanematest nii palju.
• Family people. Family plays a huge role in people's lives here, and they spend a lot of time together and are very close with each other. At first it was even a bit weird for me to see how close they are, hugging and the cheek kisses but now I'm getting used to it. Children are also quite dependant on their parents, I'd say Estonians are a lot more independent.

• Kool. Väga tähtis on õpilaste jaoks kool, ja ma ei ütle, et eestlastel on kama 2 koolist, aga siin on testi mittesooritamine peaaegu et maailmalõpp, päris tihti näen, kuidas keegi hakkab nutma ja jookseb klassist välja, kui saab testil halva tulemuse. Aga ma saan isegi aru, sest siin pole sellist asja nagu järelevastamine, ehk siis testi ei saa uuesti teha. Ja jube tavaline on ka see, kui keegi on aasta kordama jäänud. Kuna siin on peaaegu igas aines eksam, 2 korda aastas! Siis isegi ühel eksamil läbikukkumine tähendab enamasti seda, et sa jääd aastat kordama, niiet see pole siin midagi nii erilist. 
• School. School is very important for students and I'm not saying that Estonians don't give an f but here failing a test is basically the end of the world. Quite often I see that somebody starts crying and goes out of the class, when they receieve a bad mark on their test. But I totally understand them, here there's no such thing as re-taking the same test, when you failed, that's it. Having to re-sit a year is not as rare as it would be in Estonia.  since in almost every subject there's an excam, twice a year! then even failing one test normally means that you have to re-sit a year. 

• Tolerantsus. Ma olen seda juba niimitu korda maininud, aga belglased on lihtsalt mega tolerantsed inimesed. Kui oled mustanahaline, aasialane, gei, bi, moslem jne, neil on sellest jumala savi, kõiki koheldakse samamoodi ja ei ole mingit kiusamist ega ebavõrdsust.
• Tolerance. I've mentioned it many times before, but Belgians are honestly super tolerante. Whether you're black, asian, gay, bi, mulim etc, they really just don't care, everybody is treated equally and there's no bullying or intolerance. 

• Stiil. Enamus õpilasi vähemalt minu koolis on väga stiilsed ja iga päev on nende outfit on point. Eestis käisin vahel koolis dressikaga ja ma polnud ainuke oma klassist, aga siin ei näe ma vähemalt tüdrukutest mitte kedagi "mugavate" riietega.  Meigi poolest on silmalainer nende holy grail. Kõik kannavad seda - õpilased, õpetajad, vanemad, isegi kui midagi muud ei kasutata, siis silmalainer on ikka näos. Lisaks sellele, käib pidevalt ka suur deodorandi kasutamine, iga tunni lõpus ja alguses lastakse deodoranti ja siis kõnnid klassis ringi läbi paksu lõhnapilve. 
• Style. Most of the sudents at least in my school are very stylish and every day their outfit is on point. In Estonia I sometimes went to school with a hoodie and I wasn't the only one but here I don't see anybody with "comfy clothes". Makeup wise, eyeliner is their holy grail. Everybody wears it - students, teachers, parents, even if you don't have anything else on your face, eyeliner is still there. In addition to that, they also constatntly use deodorant, in the beginning and end of every lesson they spray it and then you walk around in class through a hugh puff of smell. 

• Tabuteemasid ei ole. Sõprade vahel räägitakse väga isiklikest asjadest, ja see on täiest tavaline, ei ole mingit vaikselt nurgataga sosistamist ja millestki pole nagu piinlik rääkida. See oli alguses minu jaoks päris harjumatu, kui peale paari nädalat juba osad sõbrad oma isiklikke saladusi minuga jagasid, aga minuarust on see nii tore, et kõik on väga avatud selles suhtes. 
• No taboo topics. Friends share very personal things with each other and this is totally normal, there's no beating around the bush and no subject is embarrassing. At first it was a bit unusual for me when after just a few weeks of knowing each other, people told me their secrets, but I find it so nice that everybody's so open about eveything. 

• Peod. Belgias toimub iga nädalavahetus midagi, ning kui nädala sees millegipärast vaba päev on, siis ka mingisugune pidu kusagil toimub. Ja peod on siin teistsugused ka, siin on populaarsed youth movementid - skaudid ja chiro ja need organisatsioonid korraldavad pidevalt pidusid, ning tänu sellele on ühes kohas koos palju võõraid inimesi ja ühelt peolt saab endale juurde megapalju tuttavaid. Nende organisatsioonide liikmed jaotavad tavaliselt siis kooli väljapääsu juures flaiereid, mis kutsuvad nende korraldatud peole. Liigume tagasi esimesse punkti, belglased on väga avatud, ehk siis nad võtavad ka kõik uued inimesed kohe omaks. 
• Parties (no, not the political parties, though this is a whole other subject). In Belgium there's something going on every weekend, and if it happens that there's a free day in the week, then they also noramlly organise something. The parties here are also different, youth movements, such as scouts and chiro, are very popular here amongst students. These organizations constantly organize parties and thanks to that there's a lot of strangers in one party, thus you can meet a lot new people. The members of those movements hand out flyers near the exit of the school, inviting random people as well as their friends to their parties. Going back to the first point, people here are very friendly and open, so they quickly embrace new people. 

• Kodutööd. Kõik asjad triigitakse läbi (vähemalt minu peres ja enamuste mu sõprade peres ka) ja prügi sorteerimine on igal pool väga tähtis, kodus on selleks vähemalt 3 erinevat värvi suurt prügikasti. 
• House chores. Everything finds it's way to the ironing board (at least in my family and in most of my friends' families) and recycling is a huge deal, there's at least 3 different coloured big bins in your home. 

apparently Belgians do

• K3. See aasta organiseeriti TV-show, kus otsiti 3 uut liiget, et asendada vanad liikmed ühes naistebändis, kes teeb lastemuusikat (vanusele 3-12). Need laulud on nii tobedad, aga kõik teavad nende sõnu paremini kui oma riigihümni. Tuleta meelde Eesti bänd nimega Ice Cream, näiteks Helista mulle mobiilile jne. Üle 6000 täiskasvanud naise registreeris ennast saatesse, et uueks bändiliikmeks saada. Bändi nimi on K3, kui huvi tekkis.
• K3. This year a TV-show was organized to find 3 new members to replace the old ones in a popular band, that makes music for children (aged 3-12). These songs are so stupid but everybody knows the lyrics better that their own national anthem's. Over 6000 grown-up woman signed up for the show to become the new member of the band.

• Sõnumid. Siin käib põhiline suhtlus sõnumite teel ja facebook messengeri ega whatsappi ei kasutata väga palju. Põhjus on vist selles, et kõigil on siin sellised telefonipaketid, kus mingi teatud arv sõnumeid on tasuta. Ma näiteks maksan 15€ kuus ja selle eest saan 10 000 sõnumit, 1GB internetti ja 150 kõneminutit. 
• Texting. The main communication here is by sms'ing people. They don't really use facebook messenger or whatsapp. The reason is probably because everybody has these kind of phone plans where they get a certain amount of sms's free, I, for example have to pay 15€ a month and for that I get 10 000 sms's, 1GB internet and 150min of calling.