Kui oled kunagi olnud, oled praegu, või oled millalgi tulevikus vahetusõpilane, siis oled kindlasti kuulnud fraasi, et see aasta ei saa lihtne olema.
Jah, ma olen seda väga palju kuulnud, aga millegipärast ei tahtnud ma seda uskuda, sest kõik see tundus pigem maagiline ja huvitav (mida see ka on), aga samas on see ka väga, väga raske. No matter kui mitu korda seda sulle öeldakse, ei tea sa mis sind täpselt ees ootab, enne kui sa reaalselt astud maha lennukist oma vahetusriigis ja kohtud lennujaamas oma vahetuspere või tugiisikuga.
Esimene võimalik takistus on keelebarjäär. Minul seda õnneks polnud, sest mõlemad mina ja mu pere räägime piisavalt hästi inglise keelt.
Teine takistus pole enam nii pinnapealne, nimelt see kui hästi sa oma perega läbi saad. E-maili teel võib ju tunduda, et te olete see perfect match ja et te hakkate kindlasti hästi läbi saama, aga reaalselt ei pruugi see üldse nii olla. Kusagilt kuulsin, et iga aasta umbes 30% võpidest vahetab oma aasta jooksul pere. Minul oli õnneks ka sellega vedanud, sest mu pere on ikka väga tore. Muidugi oli algus raske ja kõik võttis harjumist. Aga see ongi loogiline, päris imelik oleks, kui sa esimesel päeval põhiliselt võhivõõraste kodus ennast 100% koduselt tunneksid. Ma tunnen, et iga päevaga saan oma perega paremini läbi ja tunnen ennast oma kodus vabamalt. Kõigil nii hästi ei lähe, meie lennus on juba päris mitu inimest, kellel on perega probleeme ja paar õpilast saavad juba paari päeva pärast oma uue pere juurde kolida, loodetavasti läheb neil kõik nüüd paremini :)
Arvatavasti kaks kõige raskemat asja vahetusaastal (muidugi oleneb ka riigist) on keele/kultuuri õppimine ja sõprade saamine. Vahet pole kui super või kui igav su sotsiaalelu on su koduriigis, vahetusaastale minnes pead sa täiesti nullist alustama ja täiesti uutele inimestele tõestama, kui tore sa tegelikult oled, ja et on väärt küll sinuga sõber olla.
Aga miks siis üldse hakata vahetusõpilaseks kui see NII RASKE ON???
If I had a dollar for every time somebody asked me that...
Sa vastasid enamustele/kõigile jah? Ma arvan, et rohkem pole vajagi tõestada, kuigi neid põhjuseid on veel palju palju.
Kui oled vahetusõpilane, siis kindalsti oled kuulnud mitu korda, kuidas su sõbrad/tuttavad ütlevad "Aga sa jääd ju ühe aasta maha, niiet põhiliselt jääd sa istuma? blablasdfghjkl?!??!" Mul on ausalt nii kopp ees sellest väitest, sest et mitte ükski tavaline kooliaasta Eestis ei anna võrrelda sellega, mida koged sa teises riigis, reaalselt elades täiega sisse uude kultuuri - elades kohalikus peres ja saades kohalikke sõpru.
Ma olen siin olnud vähem kui 2 kuud, ja sa ei kujuta ette, kui mitu korda olen omaette või mõne teise võpiga koos olles mõelnud, et jumala pohh mida teised inimesed mu ümber siin tänaval minust arvavad, ma olen vahetusõpilane ja ma olen siin ainult üks aasta.
Peale selle olen juba lugematuid korda kasutanud lauset, "oh sorry, I didn't know, I don't speak Dutch"
Võin vabalt öelda, et mul on praegu sõpru rohkem kui 10 esinevast riigist, nende hulgas Šveits, Argentiina, Mehhiko, Ecuador, Tai jne. Kui mul juhuslikult näiteks 3 aasat pärast tuleb mõttesse, et võiks Argentiinasse minna, siis võin lihtsalt Camilale kirjutada ja hotelli ning linnatuuri pärast ei pea ma enam muretsema.
Kultuurid! Siin Belgias on koos meeletult palju erinevaid kultuure, näiteks on mu klassis aasialasi, moslemeid, lõunamaalasi, usklikke, ateiste, you name it. Ja see on ainult minu 24-liikmeline klass. Kui sa juba pole, siis vahetusaasta teeb sind meeletult palju tolerantsemaks ja avab su silmad tesite kultuuride ees, mis kõik ju tegelikult siin maailmas eksisteerivad ja millest sa varem võibolla teadlikki polnud.
Väga raske on leida vahetusõpilast, kes ei salli moslemeid või kes teeb jubeda näo, kui näeb kahte kutti suudlemas ning kui Jumala eest üks neist veel mustanahaline peaks olema.
I think I've made my point. Tegelt on mul veel väga palju mõtteid sellel teemal, aga teate küll ju seda tunnet kui kirjutama hakkate, ja siis järsku on kõik mõtted ära pühitud. Kui sul endiselt ei tekkinud mõtet, et tegelikult võib ju see päris lahe olla, siis okei, pole hullu, võpiks olemine polegi igaühele ja ma saan sellest täiesti aru. Aga vähemalt nüüd võiksid mõista, miks just mina otsustasin hakata võpiks ja minu otsust ka toetada, jah sina, see sama sõber kes ütles, et sa jääd ju ühe aasta istuma, või see tädike, kes sisestas mulle, et sa ei saa sellega hakkama, see on liiga raske. Jaa, see on raske, aga see on täiega 100% seda väärt.
Kõikidele tulevastele võpidele, miljondindat (it is a word, okay!) korda, see saab olema väga raske, aga ma luban, sellest tuleb su elu parim aasta.
Ma olen yfu Eesti lehel ka silma peal hoidnud ja esiteks, see fakt, et minu blogi on nüüd seal blogide nimekirjas, kes praegu vahetusaastal on, seda nähes jõudis mulle natuke rohkem kohale, et ma olengi ju siin, mu unistus on täitunud. Mäletan kui eelmine aasta sirvisin võpide blogisid ja üritasin leida omale sobivat riiki ning mõtlesin omaette, et varsti on ka minu blogi seal nimekirjas, ja nüüd see ongi seal.
Lisaks panin ka tähele, et üks koht on juba kinni pandud järgmiseks aastas Flandriasse ja mul on väga hea meel selle üle, sest Belgia on tõsiselt tore riik. Ma ei hakka siin väga pikemalt kirjutama, miks just Belgia on super riik vahetusaasta veetmiseks, see võib juhtuda millalgi hiljem mõnes teises postituses. Aga lihtsalt ütlen, et kes iganes sa oled, kui sa juhtud mu blogi lugema, siis esiteks, võid mulle alati kirjutada, kui küsimusi on. Ja teiseks, Belgia on väga mõnus riik ja ma isiklikult olin pisut kurb kui sain aru, et ma olen ainuke Eestist kes see aasta Flaami Belgiasse läks, aga tegelikult pole see midagi niiväga teistmoodi, AASal leidsin endale teisi väga häid sõpru, kes see aasta Belgiasse tulid, no worries :)
!Suured vabandused mu järjest ebaloogilisema eesti keele pärast!
Lõpetuseks jätan veel paar pilti, mis kogu selle teemaga kokku lähevad :)
Tot ziens, mijn schatjes,
Merilin
Jah, ma olen seda väga palju kuulnud, aga millegipärast ei tahtnud ma seda uskuda, sest kõik see tundus pigem maagiline ja huvitav (mida see ka on), aga samas on see ka väga, väga raske. No matter kui mitu korda seda sulle öeldakse, ei tea sa mis sind täpselt ees ootab, enne kui sa reaalselt astud maha lennukist oma vahetusriigis ja kohtud lennujaamas oma vahetuspere või tugiisikuga.
Esimene võimalik takistus on keelebarjäär. Minul seda õnneks polnud, sest mõlemad mina ja mu pere räägime piisavalt hästi inglise keelt.
Teine takistus pole enam nii pinnapealne, nimelt see kui hästi sa oma perega läbi saad. E-maili teel võib ju tunduda, et te olete see perfect match ja et te hakkate kindlasti hästi läbi saama, aga reaalselt ei pruugi see üldse nii olla. Kusagilt kuulsin, et iga aasta umbes 30% võpidest vahetab oma aasta jooksul pere. Minul oli õnneks ka sellega vedanud, sest mu pere on ikka väga tore. Muidugi oli algus raske ja kõik võttis harjumist. Aga see ongi loogiline, päris imelik oleks, kui sa esimesel päeval põhiliselt võhivõõraste kodus ennast 100% koduselt tunneksid. Ma tunnen, et iga päevaga saan oma perega paremini läbi ja tunnen ennast oma kodus vabamalt. Kõigil nii hästi ei lähe, meie lennus on juba päris mitu inimest, kellel on perega probleeme ja paar õpilast saavad juba paari päeva pärast oma uue pere juurde kolida, loodetavasti läheb neil kõik nüüd paremini :)
Arvatavasti kaks kõige raskemat asja vahetusaastal (muidugi oleneb ka riigist) on keele/kultuuri õppimine ja sõprade saamine. Vahet pole kui super või kui igav su sotsiaalelu on su koduriigis, vahetusaastale minnes pead sa täiesti nullist alustama ja täiesti uutele inimestele tõestama, kui tore sa tegelikult oled, ja et on väärt küll sinuga sõber olla.
Aga miks siis üldse hakata vahetusõpilaseks kui see NII RASKE ON???
If I had a dollar for every time somebody asked me that...
- Kas sinu bucket listis on külastada nii palju riike kui võimalik, aga praegu ei saa sellega midagi peale hakata, sest sa pead ju koooolis käima?
- Kas tahad ennast proovile panna ja oma isiklikke väikseid eesmärke saavutada?
- Kas tahad saada endale sõpru üle terve maailma?
- Kas tahad endale teist pere teises riigis, kellele alati hiljem külla saad minna?
- Kas tahad saada iseseisvamaks ja teada, mis tunne on iseenda eest vastutada?
- Kas oled tüdinenud Eesti koolisüsteemist ja tahad teada, kuidas teiste riikide koolisüsteemid toimivad?
- Kas tahad käia oma elu parimatel pidudel?
- Kas tahad iga päeva täiega võtta, sest sulle on ju antud ainult vähem kui üks aasta?!
- Kas tahad uue keele suhu saada ja teiste ees sellega eputada?
- Kas tahad endale head vabandust "I'm sorry, I'm an exchange student" iga kord, kui midagi valesti teed?
- Tahad teada, mis tunne on välismaalasega suhtes olla?
- Tahad proovida midagi uut, mida sa varem Eestis pole julgenud/saanud proovida?
- Kas tahad süüa mingeid väga imelikke toite, mida Eestist kusagilt ei leiakski?
Sa vastasid enamustele/kõigile jah? Ma arvan, et rohkem pole vajagi tõestada, kuigi neid põhjuseid on veel palju palju.
Kui oled vahetusõpilane, siis kindalsti oled kuulnud mitu korda, kuidas su sõbrad/tuttavad ütlevad "Aga sa jääd ju ühe aasta maha, niiet põhiliselt jääd sa istuma? blablasdfghjkl?!??!" Mul on ausalt nii kopp ees sellest väitest, sest et mitte ükski tavaline kooliaasta Eestis ei anna võrrelda sellega, mida koged sa teises riigis, reaalselt elades täiega sisse uude kultuuri - elades kohalikus peres ja saades kohalikke sõpru.
Ma olen siin olnud vähem kui 2 kuud, ja sa ei kujuta ette, kui mitu korda olen omaette või mõne teise võpiga koos olles mõelnud, et jumala pohh mida teised inimesed mu ümber siin tänaval minust arvavad, ma olen vahetusõpilane ja ma olen siin ainult üks aasta.
Peale selle olen juba lugematuid korda kasutanud lauset, "oh sorry, I didn't know, I don't speak Dutch"
Võin vabalt öelda, et mul on praegu sõpru rohkem kui 10 esinevast riigist, nende hulgas Šveits, Argentiina, Mehhiko, Ecuador, Tai jne. Kui mul juhuslikult näiteks 3 aasat pärast tuleb mõttesse, et võiks Argentiinasse minna, siis võin lihtsalt Camilale kirjutada ja hotelli ning linnatuuri pärast ei pea ma enam muretsema.
Kultuurid! Siin Belgias on koos meeletult palju erinevaid kultuure, näiteks on mu klassis aasialasi, moslemeid, lõunamaalasi, usklikke, ateiste, you name it. Ja see on ainult minu 24-liikmeline klass. Kui sa juba pole, siis vahetusaasta teeb sind meeletult palju tolerantsemaks ja avab su silmad tesite kultuuride ees, mis kõik ju tegelikult siin maailmas eksisteerivad ja millest sa varem võibolla teadlikki polnud.
Väga raske on leida vahetusõpilast, kes ei salli moslemeid või kes teeb jubeda näo, kui näeb kahte kutti suudlemas ning kui Jumala eest üks neist veel mustanahaline peaks olema.
I think I've made my point. Tegelt on mul veel väga palju mõtteid sellel teemal, aga teate küll ju seda tunnet kui kirjutama hakkate, ja siis järsku on kõik mõtted ära pühitud. Kui sul endiselt ei tekkinud mõtet, et tegelikult võib ju see päris lahe olla, siis okei, pole hullu, võpiks olemine polegi igaühele ja ma saan sellest täiesti aru. Aga vähemalt nüüd võiksid mõista, miks just mina otsustasin hakata võpiks ja minu otsust ka toetada, jah sina, see sama sõber kes ütles, et sa jääd ju ühe aasta istuma, või see tädike, kes sisestas mulle, et sa ei saa sellega hakkama, see on liiga raske. Jaa, see on raske, aga see on täiega 100% seda väärt.
Kõikidele tulevastele võpidele, miljondindat (it is a word, okay!) korda, see saab olema väga raske, aga ma luban, sellest tuleb su elu parim aasta.
Ma olen yfu Eesti lehel ka silma peal hoidnud ja esiteks, see fakt, et minu blogi on nüüd seal blogide nimekirjas, kes praegu vahetusaastal on, seda nähes jõudis mulle natuke rohkem kohale, et ma olengi ju siin, mu unistus on täitunud. Mäletan kui eelmine aasta sirvisin võpide blogisid ja üritasin leida omale sobivat riiki ning mõtlesin omaette, et varsti on ka minu blogi seal nimekirjas, ja nüüd see ongi seal.
Lisaks panin ka tähele, et üks koht on juba kinni pandud järgmiseks aastas Flandriasse ja mul on väga hea meel selle üle, sest Belgia on tõsiselt tore riik. Ma ei hakka siin väga pikemalt kirjutama, miks just Belgia on super riik vahetusaasta veetmiseks, see võib juhtuda millalgi hiljem mõnes teises postituses. Aga lihtsalt ütlen, et kes iganes sa oled, kui sa juhtud mu blogi lugema, siis esiteks, võid mulle alati kirjutada, kui küsimusi on. Ja teiseks, Belgia on väga mõnus riik ja ma isiklikult olin pisut kurb kui sain aru, et ma olen ainuke Eestist kes see aasta Flaami Belgiasse läks, aga tegelikult pole see midagi niiväga teistmoodi, AASal leidsin endale teisi väga häid sõpru, kes see aasta Belgiasse tulid, no worries :)
!Suured vabandused mu järjest ebaloogilisema eesti keele pärast!
Lõpetuseks jätan veel paar pilti, mis kogu selle teemaga kokku lähevad :)
Tot ziens, mijn schatjes,
Merilin
 |
| vahetusperega elamine |
If you ask me, siis mu vahetusaasta on siiamaani päris nice olnud.
No comments:
Post a Comment