Laupäeval tegin pisut teistsuguse postituse, seda sellepärast, et see nädal midagi väga erilist ei toimunud, millest kirjutada oleks.
Eelmine reede aga polnud meil jälle kooli, mulle päris meeldivad need random koolivabad päevad. Selle puhul otsustasime sõpradega midagi koos teha. Kõigepealt hommikul pidin ikka keelekooli minema, mis nüüdseks on mul läbi ja varsti saan isegi mingi sertifikaadi kätte. Peale keelekooli saime juuksuri ees kokku Naomi ja Jadega. Jade värvis oma juukseid ja me olime talle toeks ja tõime süüa :D Peale seda pidi Naomi koju minema ja me saime kokku Jomiga ning läksime koos baari chillima. Hiljem samal õhtul käisime veel hiinakas söömas ja kinos ka. Ma olin esimest korda siin Belgias kinos ja see maja oli ülisuur ja kokku oli vist 15 saali. Pood oli umbes ühe kinosaali suurune ning saalid on väga suured ja jalaruumi on palju. Vaatasime filmi intern, päris hea, soovitan vaadata. Kinost läksime jalgsi minu juurde, umbes 7km ja koju jõudes tegime väikse sleepoveri.
Laupäeva hommikul oli mul lootust, et saan lõpuks oma Belgia ID kätte. Käisime isaga migratsioonis, aga seal tuli välja, et pean uuesti 20 euri maksma ja veel 2 nädalat ootama. Päris närvi ajavad sellised asjad, kui mõned saavad oma ID kätte 2 nädalaga ja mul on selleks kulunud juba peaaegu 2 kuud.
Pühapäeval käisin umbes 10ks minutiks Hollandis. Käisime siis Petra emal külas, mis on küll Belgias, aga selleks et sinna saada, peab korra Hollandist läbi sõitma :D No piiri ületamine oli umbes nagu Eestist Lätti, ehk siis mitte midagi erilist seal polnud, aga nüüd võin öelda, et olen Hollandis käinud :D Sellel päeval siis läksime ta emale külla ja olime natuke aega seal ja sõime lõunat, pärast käisime veel linnas ringi, linna nimi on muide Neerpelt, ja seal jalutasime ringi ja istusime kohvikus veidi.
Pühapäeval käisin umbes 10ks minutiks Hollandis. Käisime siis Petra emal külas, mis on küll Belgias, aga selleks et sinna saada, peab korra Hollandist läbi sõitma :D No piiri ületamine oli umbes nagu Eestist Lätti, ehk siis mitte midagi erilist seal polnud, aga nüüd võin öelda, et olen Hollandis käinud :D Sellel päeval siis läksime ta emale külla ja olime natuke aega seal ja sõime lõunat, pärast käisime veel linnas ringi, linna nimi on muide Neerpelt, ja seal jalutasime ringi ja istusime kohvikus veidi.
Vahepeale veel üks märkus, et mingi päev ajaloo tunnis pidime kirjutama Euroopa riikidele pealinnu ja lõpuks jõudsime Balti ja Skandinaavia riikideni ka ja ma sain ennast targana tunda, sest ma olin ainuke, kes neid linnu teadis. Ajalooõpetaja rääkis veel minuga (Flaami keeles!!!9) kuidas ta käis Eestis ja et Eesti on ilus, ja ta teadis veel Tartut ja Pärnut ka peale Tallinna, korraks tuli täitsa kodune tunne hahah. Aga jutu point on selles, et me pidasime päris korraliku vestluse maha flaami keeles!
Midagi muud erilist väga nädala sees ei juhunud. See nädal oli esimene nädal, kus ma keelekoolis ei käinud, ehk siis täispikad koolipäevad, alguses oli päris raske aga nädalalõpuks olin juba täitsa harjunud. Nüüd lihtsalt tunnen, kuidas kuulun isegi rohkem kooliellu ja koolis on kõik praegu väga hästi ja mulle täiega meeldib koolis käia, sest ma olen seal ümbritsetud nii toredate inimestega :)
Reedel käisin sõbrannaga peale kooli ühes vene poes lootuses kohukesi leida. Ja teate mis, ma leidsingi need!!! Te ei kujuta ette seda rõõmu mu silmis kui müüja näitas kus neil kohuksed asuvad (kuigi need olid sügavkülma pandud). Ma ostsin terve kilekotitäie, et ikka pere ka maitsta saaks. Sõbranna ostsis ka ühe ja talle väga maitses ja ütles isegi, et uskumatu, et nende kultuur on ilma jäänud nii heast maiustusest. Sinna poodi leian kindlasti veel mitu korda tee, eriti veel teades, et nüüd tahavad paljud sõbrad teada, mis maitsega siis see müsteeriline Eesti söök nimega kohuke on.
Laupäeval oli hug an exchange student day. Selle puhul läksime oma kallite võpidega Antwerpenisse, päris palju oli meid kuigi kõik ei saanud kahjuks tulla. Antwerpeni rongijaama jõudes eksisin kohe ära sest see oli mega suur, lõpuks kui teised üles leidsin, siis meile räägiti, et see jaam on hääletatud üheks ilusaimaks rongijaamaks maailmas. Ja see oli tõsiselt ilus ja nägi rohkem välja nagu mõni kirik seestpoolt. Varsti jõudsid kohale ka Mathias ja Yasuni ja nad olid meisterdanud ühe suure sildi, mille peal oli kirjas we are exchange students, hug us ja siis hashtagid. Ja neil oli ka 2 väiksemat silti ja üks anti mulle kandmiseks. Mathias ütles et ma pean kindlalt ühe saama, meil oli üks inside joke sellega.
Sealt liikusime siis edasi linna ja muidugi meie sildid äratasid rahvas suurt tähelepanu ja päeva lõpuks olime kõik täitsa läbi kallistatud. Aga see oli nii tore ja sa kunagi ei tea kelle päeva sa niimodi palju paremaks võid teha. Mõned inimesed lausa jooksid käed laiali mu poole ja kallistasid ja päris palju tehti pilte. Niimodi kallistades ja pildistades liikusime läbi linna ja nägime palju ilusaid kohti. Vahepeal käisime ühe muuseumi katusel kust nägi ilusti üle terve linna. Aa ja Antwerpen otse tõlkides tähendab käe viskamine ja sellega on mingi legend ja selle puhul on linnas üks suur kivist hiiglase käsi. Vahepeal nägime paljusid tänavakunstnike ja järsku nägin, et ühel robotil on üks meie hug me plakatiest käes (pilt allpool) ja ta tantsis sellega ringi oma platvormi peal :D Päeva lõpetasime vahvlite söömisega ja sealt läksime tagasi rongijaama. Teel rongijaama kuulsime kuidas keegi täiega valjult hüüab exchange students! ja siis mingi grupp jooksis meid kallistama, algul mõtlesin, et niisama toredad inimesed, aga siis nad tõmbasid ka oma ´free hugs' sildid välja ja tuli välja, et nad on ka vahetusõpilased aga nad on siin EFiga. Nad olid just jõudnud linna ja nad pidid just alustama oma free hugs tuuriga. Jaamas pooled meist käisid ka starbucksist läbi. Starbucksi töötajad muidugi nägid ka meie silte ja üks kutt kutsus mu enda juurde ja lõpuks kallistasime temaga üle leti ja kohvikus oli kuulda kuidas paljud ütlesid aww :D Rongijaamas pidime jälle hüvasti jätma, aga varsti on meil õnneks jälle üks väike laager võpidega, niiet varsti näeme kõiki jälle.
Õhtul koju jõudes sain teada, et meid oli kusagile külla kutsutud ja ma olin tegelt jumala väsinud, aga ma ei tulnud Belgiasse magama, niiet õhtu lõpetasime sõprade juures, vanemad mängisid piljardit ja me mängisime just dance.
Midagi muud erilist väga nädala sees ei juhunud. See nädal oli esimene nädal, kus ma keelekoolis ei käinud, ehk siis täispikad koolipäevad, alguses oli päris raske aga nädalalõpuks olin juba täitsa harjunud. Nüüd lihtsalt tunnen, kuidas kuulun isegi rohkem kooliellu ja koolis on kõik praegu väga hästi ja mulle täiega meeldib koolis käia, sest ma olen seal ümbritsetud nii toredate inimestega :)
Reedel käisin sõbrannaga peale kooli ühes vene poes lootuses kohukesi leida. Ja teate mis, ma leidsingi need!!! Te ei kujuta ette seda rõõmu mu silmis kui müüja näitas kus neil kohuksed asuvad (kuigi need olid sügavkülma pandud). Ma ostsin terve kilekotitäie, et ikka pere ka maitsta saaks. Sõbranna ostsis ka ühe ja talle väga maitses ja ütles isegi, et uskumatu, et nende kultuur on ilma jäänud nii heast maiustusest. Sinna poodi leian kindlasti veel mitu korda tee, eriti veel teades, et nüüd tahavad paljud sõbrad teada, mis maitsega siis see müsteeriline Eesti söök nimega kohuke on.
Laupäeval oli hug an exchange student day. Selle puhul läksime oma kallite võpidega Antwerpenisse, päris palju oli meid kuigi kõik ei saanud kahjuks tulla. Antwerpeni rongijaama jõudes eksisin kohe ära sest see oli mega suur, lõpuks kui teised üles leidsin, siis meile räägiti, et see jaam on hääletatud üheks ilusaimaks rongijaamaks maailmas. Ja see oli tõsiselt ilus ja nägi rohkem välja nagu mõni kirik seestpoolt. Varsti jõudsid kohale ka Mathias ja Yasuni ja nad olid meisterdanud ühe suure sildi, mille peal oli kirjas we are exchange students, hug us ja siis hashtagid. Ja neil oli ka 2 väiksemat silti ja üks anti mulle kandmiseks. Mathias ütles et ma pean kindlalt ühe saama, meil oli üks inside joke sellega.
Sealt liikusime siis edasi linna ja muidugi meie sildid äratasid rahvas suurt tähelepanu ja päeva lõpuks olime kõik täitsa läbi kallistatud. Aga see oli nii tore ja sa kunagi ei tea kelle päeva sa niimodi palju paremaks võid teha. Mõned inimesed lausa jooksid käed laiali mu poole ja kallistasid ja päris palju tehti pilte. Niimodi kallistades ja pildistades liikusime läbi linna ja nägime palju ilusaid kohti. Vahepeal käisime ühe muuseumi katusel kust nägi ilusti üle terve linna. Aa ja Antwerpen otse tõlkides tähendab käe viskamine ja sellega on mingi legend ja selle puhul on linnas üks suur kivist hiiglase käsi. Vahepeal nägime paljusid tänavakunstnike ja järsku nägin, et ühel robotil on üks meie hug me plakatiest käes (pilt allpool) ja ta tantsis sellega ringi oma platvormi peal :D Päeva lõpetasime vahvlite söömisega ja sealt läksime tagasi rongijaama. Teel rongijaama kuulsime kuidas keegi täiega valjult hüüab exchange students! ja siis mingi grupp jooksis meid kallistama, algul mõtlesin, et niisama toredad inimesed, aga siis nad tõmbasid ka oma ´free hugs' sildid välja ja tuli välja, et nad on ka vahetusõpilased aga nad on siin EFiga. Nad olid just jõudnud linna ja nad pidid just alustama oma free hugs tuuriga. Jaamas pooled meist käisid ka starbucksist läbi. Starbucksi töötajad muidugi nägid ka meie silte ja üks kutt kutsus mu enda juurde ja lõpuks kallistasime temaga üle leti ja kohvikus oli kuulda kuidas paljud ütlesid aww :D Rongijaamas pidime jälle hüvasti jätma, aga varsti on meil õnneks jälle üks väike laager võpidega, niiet varsti näeme kõiki jälle.
Õhtul koju jõudes sain teada, et meid oli kusagile külla kutsutud ja ma olin tegelt jumala väsinud, aga ma ei tulnud Belgiasse magama, niiet õhtu lõpetasime sõprade juures, vanemad mängisid piljardit ja me mängisime just dance.
 |
| nägime üksteist üle pika aja |
 |
| siin natuke seda rongijaama taustal näha, see on väääga väike osa sellest |
 |
| ja umbes sellised võisime me tänaval kõndides välja näha |
 |
| kui tähelepanelikult vaatad, siis vasakul küljel on näha lehvimas Eesti lipp |
 |
| mulle meeldivad need valged mehikesed seal |
No comments:
Post a Comment