YFU on-arrival orientation camp

Heii
Viimase postituse tegin päris ammu, aga vahepeal pole lihtsalt üldse aeg olnud. Igatahes teisipäeva hommikul käisime Myrthega linna peal ja paar tundi olime seal. Õhtul tuli mulle järgi üks yfu vabatahtlik, kelle peres on see aasta üks võp Mehikost ja ta elab ka Mechelenis. Nendega sõitsime koos rongijaama, kus saime kokku osade teiste võpidega ja sealt läksime edasi rongiga Herentalsi.
Rongijaamas kohtusime veel teiste võpidega ja autodega viidi meid laagrikohta, milleks oli mõnus camp area nimega Hopper De Brink. Kõigepealt saime oma nimesildid ja panime oma nimed kirja ja seal samas ma nägingi Liisi, ehk siis yfu vabatahtlikku Eestist, kes käis 2 aastat tagasi flaami Belgias vahetusaastal. Ma olin nii happy kui ma teda nägin, sest ma polnud siis ju ainuke eestlane seal laagris!! Viisime kõik oma kotid ja asjad tubadesse ja tegime kohe voodid ära ja juba kutsutigi meid sööma. Söögiks oli kõigepealt mingi roheline ollus nimega supp, õnneks oli see vaid eelroog ja me saime ikka korraliku prae ka. Õhtul oli meil veel mingi session, kus räägiti lihtsalt Flaami yfust ja mis meid siin laagris ees ootab jne. Peale kõiki tegevusi oli õhtul avatud baar ja mängiti muusikat ja ülimõnus olemine oli, sai tantsida ja kaarte mängida ja rääkida tesite võpidega. Nii crazy et inimesed üle terve maailma (Ecuador, Argentiina, Mehiko, Belgia wallonia, Sveits, Soome, Eesti, Tai, Saksamaa) on ühte kohta kokku tulnud ja kõik saavad omavahel nii hästi läbi. Lisaks oli seal veel üks intern Mathias, kes on Taanist ja ta oli laagri fun-teamis ja seda oli kohe aru saada, et ta Taanist on, sest tal oli sama sarkasm nagu minulgi ja temaga rääkides oli selline tüüpiline eestlaslik banter ehk siis me solvasime üksteist pidevalt, aga see kõik oli naljaga :D

Kolmapäeval äratati meid üles pool 8 flaamikeelse muusikaga, mida lasti valjult koridoris, aga tegelt oli päris mõnus niimodi ärgata, kõvasi leebem äratus kui see, millega ma Eesti yfu laagrites harjunud olen :D Peale hommikusööki oli meil jälle session ja peale seda oli vaba aega, siis hakkasid ka juba lähedasemad sõbrad tekkima, aga ülilahe oli rääkida kõigi erinevate rahvustega ja lihtsalt väljas chillida, ilmad olid väga mõnusad, terve laagri jooksul päike paistis. Vahepeal oli meil ka Dutch lesson, millest mina ei saanud kahjuks väga midagi, sest ma olin ühes grupis walloonidega (kes on juba koolis keelt õppinud) ja saksakeelsetega (mis on päris sarnane hollandi keelega) sellepärast õpiti tunnis juba raskemaid asju, aga ma oskan ennast vaevu alles tutvustada. Ja terve päev mööduski kas sessioonidel, kus õppisime yfu reegleid ja kuidas ellu jääda ja toime tulla ja mida teha aga enamus sessioone toimus aktiivselt, ehk siis tegime igast mänge ja harjutusi jne. Iga natukese aja tagant oli meil ka vaba aega, kus ma ronisin puu otsa (YFU bingo!!!), mängisin võrkpalli ja praktiseerisin jalgpalli. Poisid tegid kicke ja meie Leaga (Saksamaa) üritasime ka ja poisid vahepeal õpetasid aga no ei tulnud väga välja :D Ja söögiks olid meil võileivad, võileivad ja võilevad. Õhtul oli jälle baar ja tantsimine ja kaardimängud.

Neljapäeval oli jälle sama äratus ja söömine ja sessioonid ja vaba aeg. Kuna me Liisiga esindasime Eesti yfut, siis otsustasime teha teistele energizeri Eesti moodi, ehk siis me tegime allellet, or whatever it's called...nendele ei läinud see väga peale, rohkem naerdi meie üle, kui me ringi keskel tõmblesime :D

Reedel oli juba varem äratus, sest siis oli see kardetud daytrip. Me kõik kartsime seda, sest me arvasime, et meid viiakse kusagile urruauku matkama ja kes teab mida veel, aga ei. Autodega viidi meid rongijaama, ja alles seal öeldi, et me lähme Mecheleni, ehk siis minu kodulinna :D
Sõitsime rongiga sinna ja läksime town squareile. Seal jagati meid gruppidesse ja anti kaardid, mille järgi pidime ringi liikuma ja otsima asju, mis paberil kirjas olid. Meie grupijuhid olid kaks vabatahtlikku, mõlemad olid väga toredad ja lahedad inimesed, Liis oli ka mu grupis, nii mõnus oli üle pika aja vahepeal eesti keelt ka rääkida :P. Kui me seal niimodi Mecheleni vahel ringi käisime, siis osade kohtadega oli mul juba äratundmisrõõm ja ma tundsin, nagu ma oleksin kodus ja näitan teistele oma kodulinna :D Vahepeal oli meil linna peal ka vaba aega ja me Debbiga (Sveits) käisime veits ringi ja siis pärast tellisime mingist baarist kohalikku õlu, esimene kord kui seda ise teha sain :D Peale pausi oli korraldajatel meile veel üks üllatus, meile olid ostetud piletid St. Romboutstoreni, ehk Meceheleni kõige kuulsamasse vaatamisväärsusesse. Torni tippu viis meid 534 astet ja selle kõrgus oli peaaegu 100m. Kui me lõpuks sinna tippu jõudsime, siis olid jalad ikka päris läbi, aga see vaade oli kõike seda väärt. Kuna ilm oli super ilus, siis nägime isegi Brüsseli ja Antwerpenini välja. Kui tagasi maapinnale jõudsime, siis osteti meile jäätist ja anti natuke veel vaba aega ja peale seda läksime parki oma lõunat sööma, milleks oli *shock horror* võileivad!!! Aga väga mõnus oli ja Mechelen on ikka meeletult ilus linn. Kui tagasi De Brinki jõudsime siis oli meil vaba aega, kus sain veel oma jalkat harjutada, arengut on. Õhtul oli meil suur bonfire kus tegime vahukomme ja Wouter mängis kitarri ja me laulisme ja meil olid glow stickid ja väga mõnus istumine oli mis kestis jälle mingi poole kaheni välja. Ega me seal laagris väga magada ei saanud jah :D

Laupäeval oli tavalisel ajal äratus ikka lauludega. Kohe peale hommikusööki oli dutch class, millest ma endiselt väga palju ei õppinud kahjuks, aga teate kui imelik on inglise keeles uut keelt õppida, see on nagu 2 võõrast keelt korraga, aga siiamaani pole veel inglise keelega probleeme olnud õnneks. Vahepeal olid sessioonid ja lõuna ja veel üks dutch class, millega läksime Herentalsi ja küsisime möödaminejate käest flaami keeles küsimusi, mitte midagi ei saanud nad aru :D Pärast laagripaigas oli veel vaba aega, kus toimus veesõda ja mängiti võrkpalli ja maffiat ja ninjat ja igasugu toredaid asju. Õhtul tuli veel yfu flandersi direktor sinna kohale ja rääkis meile reeglitest. Hiljem õhtul oli country presentationid ja see oli üli lahe, nii põnev oli näha erinevaid rikke ja kultuure ja osad riigid, kuhu reisimisest ma varem mõelnudki polnud, tundusid peale seda õhtut sellised kohad, mida lihtsalt peab oma silmaga nägema. Ma olin kahjuks üksi ja kohe alguses tegin kõigile kohe selgeks, et Eesti ei ole Venemaa!!! osad armastasid mind sellega norida :D Muidu sain ma laagri jooksul endale hüüdnime Estonia, kuna osad ei osanud mu nime hääldada, siis enamasti öeldi lihtsalt mulle Estonia, kuna ma olin ainuke Eestist :D Peale presenatsioone oli jällegi baar ja pidu. See õhtul oli ülimegalahe. Kõik tantsisid täiega kaasa ja kõiksugu hullemad ja vähema hullemad lood said läbi mängitud. See pidu kestis umbes kolmeni.

Pühapäeva hommikul oli ärkamine vägaaa raske, aga kuidagi moodi vedasin ennast hommikusöögilauda, pooled sinna ei jõudnudki. Peale sööki oligi juba pakkimine ja vahepeal olid veel viimased sessioonid ja siis oli niisama vaba aega ja vaikselt hakkasid juba kõigi pered ka kohale jõudma. Nendel hakkas counseling ja meil oli veel vaba aega, kõik põhiliselt rääkisid, et ei taha veel ära minna, sest see nädal oli tõsiselt super. 12 ajal hakkas BBQ, kõik sõid koos oma peredega ja vahepeal esitasime meie ka oma yfu laulu, flaami keeles, keegi põhiliselt sõnu ei teadnud :D Siis rääkisime veel siimast korda teistega ja varsti hakkasimegi liikuma.
Kodus oli meil veidi aega ja siis õhtul läksime Petra ja Mythega Antwerpeni lähedale Bart Peetersi kontsertile. Vahepeal võtsime veel peale ühe Petra sõbranna ja kui kohale jõudsime siis saime kokku veel väga paljude inimestega. Aga nad kõik olid nagu et, sooo, is this the Estonian? :D Ja siis ma seal tutvusin nedega ja varsti tulid veel minuvanused tüdrukud ka. Nendega oli väga tore terve õhtu fangirlida, kuigi ma ei teadnud ühtegi laulu :D aga nad vahepeal tõlkisid mulle milles ta räägib ja üldse olid väga sõbralikud, õpetasid mulle natuke keelt ja ma õpetasin ka kuidas eesti kelles ennast tutvustada. Vahepeal nägin seal ka Lucat (Sveits) ja Pierret (Wallonia), selline kokkusattumus :D Natuke rääkisin nedega pausi ajal ja siis läksime tüdrukutega tagasi lava juurde. Enamuse ajast veetsime lava ees ja õhtu lõpuks oli hääl peaaegu läinud, kontsert kestis umbes üheni ja siis jätsime kõigiga hüvasti ja sõitsime koju tagasi, ma olin niiiii väsinud, sest nädal aega polnud korralikult magada saanud.
Sellest tuli väga pikk postitus, aga kõik kodused nõudsid rohkem detaile ja rohkem pilte, niiet seda te nüüd saate ka (ups pilte tuli ikka vähe, sest enamuse asju ma filmisin). Ja ma täna hommikul postitasin ka oma esimese vlogi.

Merilin

Aiti (Argentiina)

Visake vahel pilk peale ka YFU bingole ;)
Aiti (Argentiina)

Thailand

Lea (Saksamaa)

Pedro (Mehiko)

Camila (Argentiina)

(Enamus pilte siin ongi imelikud sest blogi on enamasti mulle endale mälestuseks)

Alice, Emeline, Marie, Pierre (Wallonia)

Debbi (Sveits)

Emeline (wallonia), Lien (dutch teatcher), Tey (Tai), Pierre (Wallonia), Deb (Šveits), Yasuni (exchange in Germany), Nico (Šveits), Arturo (Ecuador), Alice (Wallonia)