Vahepeal on blogimisse ikka pikk paus sisse jäänud aga ega seal muud põhjust polegi, kui see, et aega lihtsalt pole olnud. Ma olin vahepeal 5 päeva Saksamaal YES laagris ka, aga sellest kirjutan ma eraldi postituses, praegu saate näha, mida tegin ma oma viimase nädalaga Belgias.
Jäin pooleli seal, kus käisin suurel ekraanil jalgpallimängu vaatamas, nüüdseks on Belgia juba kahjuks välja langenud, aga meil läks siiski mega hästi ja ma olen nii õnnelik, et me nii kaugele saime.
Teisipäeval ja kolmapäeval olid mu kaks viimast eksamit, nende vahepeal käisin Jadega kinos The Conjuringit vaatamas, see oli tõsiselt hea õudukas ja mulle väga meeldis, soovitan! Neljapäeval oli mu klassil viimane eksam ning peale seda saime linnas kokki Jade, Naomi, Eline ning Louisega, et minu äraminekut ja eksamite lõppemist tähistada. Käisime veidi šoppamas ja pitsat söömas ja see oli üks väga mõnus pärastlõuna, peale seda pidin kõigiga (peale Jade) ka hüvasti jätma ja nii imelik oli mõelda, et ma näen neid alles aasta või veel rohkema pärast.
Reedel algas mu hommik kokkamise ja ettevalmistustega, sest õhtul toimus pere ja sugulaste ja sõpradega mu ärasaatmispidu. Tähistasime Eesti päraselt jaanipäeva, Beligas seda püha väga ei peeta ja pere oli väga huvitatud sellest. See õhtu oli jällegi nii mõnus ja nii tore oli näha kõiki pere tuttavaid, täpselt selline tunne oli nagu ma kuulukski sinna perre ja seal pidin oma perega hüvasti jätma. Õhtu jooksul sain veel palju kinke ja häid soove ning lõpuks läksid vanemad inimesed ära ning teised vahetusõpilased, pluss Briek jäid meile ööseks.
Laupäeva hommikul olin valmis nendega juba hüvasti jätma, aga tuli välja, et see polnudki veel viimane kord kui neid nägin. Debi jäi meile veel kauemaks ja aitas mul kohvreid ja kotte pakkida ja ma olin niiii tänulik, et ta seal oli, sest üksi poleks ma sellega küll hakkama saanud. Samal õhtul sain Jadega kokku ja koos tähistasime mu viimast ööd Belgias, algul sõitsime niisama Genti, aga siis ta vend helistas meile ja ütles, et lähedal toimub üks pidu, niiet me läksime siis hoopis sinna ja nii mu viimane öö seal mööduski.
Pühapäeva hommikul pidin Jadega, ehk siis oma parima sõbrannaga hüvasti jätma, ja me seisime umbes pool tundi seal meie teeristi peal ja rääkisime ja nutsime ja kallistasime, see oli nii karm, kuigi me teadsime, et vähem kui 2 kuu pärast näeme me üksteist jälle.
Lõuna ajal tuli meile vanaema külla ja me sõime viimase toidukorrana stoofvleesi, mis on ausalt parim asi ever! Pere käest sain lahkumiskingiks väga armsa kirja ning Belgium survival kit'i, mis oli super idee nende poolt! Kella kuue ajal oligi aeg oma armsa koeraga hüvasti jätta ja perega Brüsseli poole sõita. Bussi väljumise kohas nägin teisi Euroope võpe ja meid oli veel ära saatma tulnud ka need võpid, kes veel Belgiast ei lahkunud, ehk siis Joaquin, Grace ja Pinn. Ja Briek oli ka mind saatma tulnud. Pisaraid oli palju ja kõige karmim hetk oli see, kui me kõik juba bussis istusime ja meie sõbrad ja pered seisid kõik ühelpool bussi ja me veel suhtlesime nendega viipekeeles, ehk siis lehvitasime ja näitasime kätega südameid jne, ja siis järsku hakkas buss liikuma ja me reaalselt nägime kuidas meie sealne elu meist kaugemale maha jääb, kõik bussisolijad hakkasid siis lahinal nutma.
Bussisõit möödus isegi päris kiiresti, vahepeal võtsime Hollandi võpid ka peale ja panime siis Saksamaa poole edasi ja kohal olime järgmisel hommikul, me olime esimesed võpid, kes sinna kohale jõudsid. Terve päev oli meil aega ringi vaadata ja laagrialaga tutvuda, aga sellest kõigest lähemalt siis järgmises postituses.
Nüüdseks olen ma siis juba kodus, ma jõudsin Tallinna laupäeva õhtul ja kõik on niiiii imelik!!! Igal pool on eesti keel ja eesti lipud ja EESTI ja ma ei tea ega oska sellest midagi arvata. Pühapäeval tuli meile külla vanaema ja pere sõbrad ja no nii hea oli neid üle mitme kuu näha, aga samas ka nii imelik. Samal õhtul sain kokku oma sõbraga ja no ta on vahepeal juhiload kätte saanud, niiet ta tulid mulle oma bemmiga järgi ja ma olin nii üllatunud ja siis me veel õhtul üllatasime mu teist sõpra kellele ma ütlesin, et ma saan temaga alles kokku saada paari päeva pärast, ja see nägu mis tal ees oli, kui ta mind järsku nägi, ta lihtsalt vaatas mind algul tükk aega ja siis tuli ja kallistas, see oli nii armas, aga niii imelik oli näha neid üle mitme kuu, ja mul läheb vist ikka tükk aega enne kui ma aru saan, et ma olen Eestis. Kui tänaval mõni auto mind üle tee laseb, siis ma ikka lehvitan talle käega, et näidata oma tänu, kuigi Eestis nii ei tehta. Poes kui kellelegi kogemata ette jään ütlen neile ikka 'sorry' kuigi eesti keeles peaks ju ütlema 'vabandust'. Ma ei osanud enam oma rattaga sõita sest ma olin nii harjunud oma valge linnakaga, et ma oleks peaaegu oma vana rattaga täna kraavi pannud. Aga samas olen ma ka niiii õnnelik, et olen tagasi eestis. Eile õhtul kui olin sõpradega väljas, et pidanud muretsema sellepärast, et emale teada anda, mis kell ma täpselt koju jõuan. Täna hommikul oli nii mõnus üles ärgata kui kedagi veel üleval polnud, tegin endale ise tassi kohvi ja sõin oma kohukest ja merevaiguleiba, aga et ikka ennast koduselt tunda, tegin veel ühe speculoosi saia ja hagelslagi saia. Täna pakkisin lahti kõik oma kohvrid, mis sisaldasid mu kogu Belgia elu, panin oma Belgia lipu voodi kohale seinale ja kaunistasin seda veel piltidega.
_________________________________________________________________________________
Hallo Estland! Nu ben ik al 2 dagen in Estland en mijn uitwisselingsjaar is voorbij, ik heb het helemaal ni door dat het gedaan is!
Mijn laastse post hier was al lang geleden en ik heb maar 1 reden voor dat, ik heb gewoon geen tijd gehad. Ondertussen ben ik al 5 dagen in een kamp in Duitsland geweest maar dat zal een aparte blog post zijn, nu schrijf ik over mijn laatste week in Belgie.
Op dinsdag en donderdag had ik mijn laatste twee examens en daarna ging ik ook naar de cinema met Jade om Conjuring 2 te gaan kijken. Mijn klas had zijn laastste examen op donderdag en daarna ging ik met Jade, Naomi, Louise en Eline shopping en pizza eten in het stad, het was zo'n leuke dag en mijn laatste keer chilling met Naomi.
Mijn vrijdag begon met het koken voor mijn Vuurfeestje aka mijn afscheidsfeestje. Vrijdag avond was kei leuk met mijn familie en familie vrienden en andere vrienden, wat een mooie afsluiter voor mijn jaar in Belgie. Ik vond het ook leuk mijn familie te laten zien hoe we de langste dag van het jaar in Estland vieren.
Op zaterdag bleef Debi ietske langer om mij te helpen met het inpakken, ik was zo dankbaar want alleen zou het heel moelijk zijn geweest! Dezelfde avond had ik met mijn vrienden afgesproken om mijn laatste nacht in Belgie te vieren, we hebben gewoon een sleepover gehad en daarna moest ik afscheid nemen met mijn vrienden en het was echt te moeilijk.
Zondag ochtend moest ik ook afscheid nemen met Jade en we stonden letterlijk een half uur op de straat aant praten en wenen en knuffelen.
Voor de middagseten kwam oma bij ons thuis en we hebben stoofvlees gegeten, beste ding ooooit! Rond 6 uur 's avonds vertrokken we naar Brussel en daar zag ik de andere uitwisselingsstudenten, ook die die niet naar Duitsland moesten, en Briek was er ook. Iedereen was aant wenen en ik geef mijn laatste knuffels aan mijn familie en vrienden en het moeilijkste en trieste moment was wanneer iedereen al in de bus was en we waren aant wuiven en ineens vertrok de bus en we zagen hoe onze levens in Belgie gewoon achter bleven...
Nu ben ik al 2 dagen in Estland, ik ben op zaterdag in Tallinn aangekomen en alles is zoooo vreemd!!! Ik zie het ests overal en de estse vlaggen en gewoon ESTLAND en ik weet ni wat moet ik nu denken. Op zondag kwamen oma en vrienden op bezoek en ik was zo blij om hun weer te zien, maar het was ook kei vreemd. Dezelfde avond sprak ik af met een vriend en ondertussen heeft hij zijn rijbewijs gekregen en hij kwam mij op te pikken met zijn bmw en dat was zo vreemd. Later hebben we ook een andere vriend verrast, ik had vroeger tegen hem gezegt dat we binnen paar dagen kunnen afgesproken dus hij wist niet dat we gingen komen. En zijn gezicht wanneer hij mij zag, eerst keek hij naar mij voor een aantal seconden en daarna kwam en kunffelde mij, twas zo schattig!
Maar het is toch zo raar om weer terug te zijn, maar ik been ook heel blij, mixed feelings.
Ik mis jullie.
No comments:
Post a Comment