Esmaspäeva hommikul oli mul esimest korda keelekool, see käib siis mul 8:30-12:00 ja peale seda lähen veel tavalisse kooli ka. Keelekool on päris normaalne isegi, ma olen kõige noorem seal, üks tüdruk on 18 aastane, aga teised kõik on küll 20ndates või 30ndates või vanemad. Praegu on keelekool juba päris suureks abiks mulle ja juba oskan normaalselt lauseid moodustada ning olen tähele pannud, et kui kuulan kedagi rääkimas, siis saan jutust ka juba kõvasti rohkem aru (y). Peale keelekooli oli mul umbes 1 tund vaba aega, sest koolis on sellel ajal täpselt lõunapaus. Kui lõpuks siis veidi enne tundide algust kooli jõudsin, siis kõik olid kohe nii elevil ja hakkasid flaami keeles ma ei tea mis x küsimusi küsima ja ma olin nagu chill, see oli mu esimene tund alles :D Aga jah, sõbrad küsisid siis, et mida ma õppisin ja mina ikka uhke näoga ütlesin oma paar õpitud lauset ja vastu sain ma ainult naeru. Algul ei saanud pihta milles asi on, aga tuleb välja, et keelekoolis õpime me sellist posh flaami keelt, tegelikult räägivad kohalikud seda dialektiga ja see on ka piirkonniti erinev, niiet siis sõprade käest hakkan õppima sellist casual flaami keelet. Koolis läksid tunnid jälle üpris kiiresti (muidugi läksid ju, sul oli neid ainult 3!!) Peale tunde olin veidi aega kodus ja õhtul läksin oma esimesse tantsutrenni siin Belgias. See oli selline proovipäev ja ma proovisin Newstyle ja no ei olnud ikka väga minu stiil, aga samas treenerid kõik on ülilahedad ja mõnusad ja naljakad ja kõike paremat. Vahepeal tuli ikka mu armsa Free Flow igatsus peale tho :/
Teisipäeva hommikul väntasin jälle rattaga keelekooli ja no ma ei saa üle sellest rattaliiklusest siin. Vahepeal tundus, et hakkan juba harjuma, aga ei, kui sa ikka hommikusel tipptunnil linna peal sõidad siis on täis hullumaja. Kuna keelekool on natuke kaugemal kui mu tavakool, siis pidin kodust veidi varem liikuma hakkama ning see tähendas ka seda, et ma sattusin täpselt hommikuse tipptunni otsa, kus sa lihtsalt palvetad, et sa ellu jääks (no mina vähemalt, kohalikud vaevalt et seda teevad) Sa sõidad kitsa tee peal, kuhu heal juhul mahub 2 ratast kõrvuti sõitma, aga ei, hommikul sõidavad seal kaks ratast kõrvuti linna poole ja 2 ratast kõrvuti tulevad sulle vastu ja arvatavasti lähevad rongijaama suunas. Pole midagi imelikku, kui su ratta lenksud riivavad vastutulija omi ja peale kokkupõrget üritad keset rahvamassi taas oma tasakaalu leida. Lõpuks jõudsin siiski elusalt kooli ja seal hakkas jälle keele õppimine pihta. Mulle tegelikult meeldib seal käia, sest ma näen ise oma arengut ka ja nii tore äratundmisrõõm on, kui kohaliku jutust paar tuttavat lauset suudad välja noppida ja tuvastada, mida need tähendasid. Koolis olid päris mõttetud 3 tundi ütlen ausalt, aga ma õppisin selle ajal veel flaami keelt. Peale kooli tulin koju koos Jadega, tuli välja, et saame ka tükk aega samas suunas sõita. Tee peal nägin veel teist võpi Mehikost, ta sõitis ka oma sõpradega ja hästi huvitav oli kuulata, kuidas tema sõbrad samamoodi õpetasid talle seda "õiget" ehk siis dialektiga flaami keelt.
Kodus oli meil õhtusöögiks ei miski muu, kui känguru liha. Kõigepealt vaatasin, et oii kui hea see liha välja näeb, kõht oli ka nii tühi veel...võtsin siis esimese suutäie ja see oli kuidagi väga teistsugune, nagu magus-hapukas või ma isegi ei teagi. Küsisin siis, et mis liha see on, sest ilmselgelt polnud see tavaline siga ega midagi, ja siis vastati täiesti tavalise häälega, et känguru liha. Igatahes, üritasin seda endale sisse sööta. aga lõpuks jäi üle poole ikka alles.
Toidust veel rääkides, siis pühapäeva õhtul oli meil söögiks lihapallid koos ülessoojendatud kirsikompotiga. Kui neid algul laual nägin, siis mõtlesin, et okei soolane toit ja magustoit, aga kui nägin, et teised viskavad paar lihapalli taldrikule ja siis kuhjavad seda kirsikompoti ollust sinna peale, siis olin ikka päris üllatunud. Tegin ka tähtsa näo pähe ja panin endale samasuguse taldrikutäie ning kui sööma hakkasin, siis see oli kuidagi...vale lihtsalt. Ma ei tea, mina igatahes sõin kõigepealt ära oma lihapallid ja siis hiljem magustoiduks sõin kirsse järgi.
Ning veel üks huvitav toiduga seotud juhtum. Üks õhtu olime sõprade juures grillikal ja siis host isa tuleb karbitäie küpsistega, ma võtsin ka ikka hea meelega ühe ja päris hea maitsega oli see veel. Natukese aja pärast host isa siis küsib, et kas sa tead ka mida sa just sõid? Ma tegin ehmunud näo pähe ja vastasin eem, a cookie? Isal oli selline troll face ees kui ta uhke näoga kuulutas, et need küpsised sisaldasid kuivataud usse...oookei siis. Pärast kui koju jõudsime, siis näitas mulle ka veel ühe kinnise karbi põhjas vedelevaid kuivatatud väikseid ussikesi, nummi!
Igatahes, tagasi põhiteema juurde. Õhtul hiljem läksin jälle tantsima, seekord oli stiiliks modern hip hop ja kui nägin, et teised võtavad seal oma tennised jalast ära, siis teadsin kohe, et see on minu stiil :D Trenn oli ülimõnus ja edaspidi hakkangi seal käima. Kui ma ei eksi, siis meie treener on stuudio nagu peajuht (no ei tule eesti keeles need sõnad enam) ja ta on väga tore ja superlahe :3
Merilin
Teisipäeva hommikul väntasin jälle rattaga keelekooli ja no ma ei saa üle sellest rattaliiklusest siin. Vahepeal tundus, et hakkan juba harjuma, aga ei, kui sa ikka hommikusel tipptunnil linna peal sõidad siis on täis hullumaja. Kuna keelekool on natuke kaugemal kui mu tavakool, siis pidin kodust veidi varem liikuma hakkama ning see tähendas ka seda, et ma sattusin täpselt hommikuse tipptunni otsa, kus sa lihtsalt palvetad, et sa ellu jääks (no mina vähemalt, kohalikud vaevalt et seda teevad) Sa sõidad kitsa tee peal, kuhu heal juhul mahub 2 ratast kõrvuti sõitma, aga ei, hommikul sõidavad seal kaks ratast kõrvuti linna poole ja 2 ratast kõrvuti tulevad sulle vastu ja arvatavasti lähevad rongijaama suunas. Pole midagi imelikku, kui su ratta lenksud riivavad vastutulija omi ja peale kokkupõrget üritad keset rahvamassi taas oma tasakaalu leida. Lõpuks jõudsin siiski elusalt kooli ja seal hakkas jälle keele õppimine pihta. Mulle tegelikult meeldib seal käia, sest ma näen ise oma arengut ka ja nii tore äratundmisrõõm on, kui kohaliku jutust paar tuttavat lauset suudad välja noppida ja tuvastada, mida need tähendasid. Koolis olid päris mõttetud 3 tundi ütlen ausalt, aga ma õppisin selle ajal veel flaami keelt. Peale kooli tulin koju koos Jadega, tuli välja, et saame ka tükk aega samas suunas sõita. Tee peal nägin veel teist võpi Mehikost, ta sõitis ka oma sõpradega ja hästi huvitav oli kuulata, kuidas tema sõbrad samamoodi õpetasid talle seda "õiget" ehk siis dialektiga flaami keelt.
Kodus oli meil õhtusöögiks ei miski muu, kui känguru liha. Kõigepealt vaatasin, et oii kui hea see liha välja näeb, kõht oli ka nii tühi veel...võtsin siis esimese suutäie ja see oli kuidagi väga teistsugune, nagu magus-hapukas või ma isegi ei teagi. Küsisin siis, et mis liha see on, sest ilmselgelt polnud see tavaline siga ega midagi, ja siis vastati täiesti tavalise häälega, et känguru liha. Igatahes, üritasin seda endale sisse sööta. aga lõpuks jäi üle poole ikka alles.
Toidust veel rääkides, siis pühapäeva õhtul oli meil söögiks lihapallid koos ülessoojendatud kirsikompotiga. Kui neid algul laual nägin, siis mõtlesin, et okei soolane toit ja magustoit, aga kui nägin, et teised viskavad paar lihapalli taldrikule ja siis kuhjavad seda kirsikompoti ollust sinna peale, siis olin ikka päris üllatunud. Tegin ka tähtsa näo pähe ja panin endale samasuguse taldrikutäie ning kui sööma hakkasin, siis see oli kuidagi...vale lihtsalt. Ma ei tea, mina igatahes sõin kõigepealt ära oma lihapallid ja siis hiljem magustoiduks sõin kirsse järgi.
Ning veel üks huvitav toiduga seotud juhtum. Üks õhtu olime sõprade juures grillikal ja siis host isa tuleb karbitäie küpsistega, ma võtsin ka ikka hea meelega ühe ja päris hea maitsega oli see veel. Natukese aja pärast host isa siis küsib, et kas sa tead ka mida sa just sõid? Ma tegin ehmunud näo pähe ja vastasin eem, a cookie? Isal oli selline troll face ees kui ta uhke näoga kuulutas, et need küpsised sisaldasid kuivataud usse...oookei siis. Pärast kui koju jõudsime, siis näitas mulle ka veel ühe kinnise karbi põhjas vedelevaid kuivatatud väikseid ussikesi, nummi!
Igatahes, tagasi põhiteema juurde. Õhtul hiljem läksin jälle tantsima, seekord oli stiiliks modern hip hop ja kui nägin, et teised võtavad seal oma tennised jalast ära, siis teadsin kohe, et see on minu stiil :D Trenn oli ülimõnus ja edaspidi hakkangi seal käima. Kui ma ei eksi, siis meie treener on stuudio nagu peajuht (no ei tule eesti keeles need sõnad enam) ja ta on väga tore ja superlahe :3
Merilin
No comments:
Post a Comment